Monday, November 22, 2004

Globaalne / regionaalne kihistumine

Globaalne ja regionaalne kihistumine

• Linn-maa
• Tallinn-Eesti
• Globaallinnad - perifeersed linnad
• Lääne riigid - Lõuna riigid


Eesmärgid

• Tutvustan teaduslikke käsitlusi
• Esitan seejärel diskussiooniks väited
(diskussiooni küsimused kujunevad välja hiljem vastavalt reaktsioonile)



Globaalne kihistumine

Esmasel vaatlusel võib märgata, et regionaalne ja globaalne kihistumine on alati eksisteerinud.

Küsimus miks ühed riigid (ühiskonnad) on rikkad ja teised vaesed, vaevab uurijaid juba üle saja aasta. Eristatakse mitmeid teooriaid:

• Alguses vastati sellele küsimusele rassistliku otsekohesusega, väites, et valge inimene kui evolutsiooni ülim saavutus ongi mäekõrguselt üle teistest inimrassidest.
• Marksistlikud uurijad süüdistasid mahajäänuks nimetatud maailma (arenguriigid, Kolmas Maailm) probleemides koloniaalriikide rõhumist, mis summutas alistatud ühiskondade algatusvõime.
• Riikide „arenguhäireid“ seletati erinevate kultuuride ja religioonide väga erinevate väärtushinnangutega.
• Näiteid „Majanduspoliitika“ õpikust. Fukuyama Hansapanga konverentsi näide.
• Maailmajagude arengutaseme otsustav lahknemine langeb aega 13 000 – 5 000 e.m.a. Mõnedes kohtades mindi üle põlluharimisele ja loomade kodustamisele, sellal kui teistes kohtades seda ei tehtud.

Selle käsitluse järgi sõltub globaalse kihistumise aste riigi konkurentsivõimest. Riigi konkurentsivõimet iseloomustavad neli tegurit: geograafiline asend, loodusvarad, geopoliitiline olukord, majanduspoliitika.

(Kaarel Kilvits, „Majanduspoliitika“)

Regionaalne kihistumine

Siirdeperioodi jooksul kogu Eesti territooriumit hõlmava majandusliku restruktureerimise käigus on eristunud rohkem ja vähem edukad piirkonnad. See kajastub esmajoones hulgas elanikkonna sissetulekute ja tööpuuduse tasemete erinevuses, mis on ühed olulisemad regionaalarengut iseloomustavad näitajad.

Maakondadest on edukamad Harjumaa, Pärnumaa ja Tartumaa, kus tugeva keskuse areng võimaldab pakkuda täiendavaid võimalusi ka tagamaa elanikele ning ettevõtlusele. Rida monofunktsionaalseid tööstusasulaid üle Eesti ja mitmed Ida-Virumaa tööstuskeskused on sattunud aga ümberstruktureerimisraskustesse. Maha on jäämas maakonnad, mille põllumajandussektor on tugevalt kokku tõmbunud ning kus pole suudetud piisavalt luua alternatiivseid töökohti ei keskustes ega maal. Ühtaegu madalate sissetulekute ja kõrge tööpuuduse taseme poolest on ebasoodsaimas olukorras Kagu-Eesti maakonnad (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) ning Jõgevamaa


Eelistused regionaalpoliitika põhiprintsiibi osas

Regionaalpoliitika üldiseks eesmärgiks on erinevates piirkondades elavatele inimestele võimalikult võrdsete võimaluste loomine. Arvestades Eesti suhtelist väiksust, võib tööhõivealase regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks rakendada kaht erinevat strateegiat:

• Esiteks, erinevate soodustustuste kaudu ettevõtlust elavdades ja uusi töökohti juurde luues toetada erinevate piirkondade arengut ja ühtlustada elatustaset riigis (nn paiksuse põhimõtte).
• Teiseks alternatiiviks on lihtsustada inimeste liikumist (suurendada mobiilsust), luues paremad võimalused ümberkolimiseks (eluasemetoetused) või pendelrändeks näiteks (ühis)transpordi arendamise kaudu (nn paindlikkuse põhimõte).

• Lähtudes Eesti Regionaalarengu strateegiast, võib Eesti ametliku regionaalpoliitika sihiks pidada kahe mudeli kombinatsiooni: vabariigi tasandil on poliitika eesmärgiks soodustada paiksuse printsiipi, tasakaalustades elu- ja töövõimaluste taset maakondades (vastukaaluks Tallinnale); maakondadesiseselt aga loodetakse mobiilsuse suurenemist (visiooniks töö- ja teenuste koondumine maakonnakeskustesse, maaelanike pendelränne, kaugtöö).


Toetav statistika

Võrreldes 2000. aastaga vähenes Eestis leibkonnaliikme kohta saadud netosissetuleku erinevus maakonniti (2000. aastal kõikus netosissetulek leibkonnaliikme kohta 2831 kroonist Harjumaal 1415 kroonini Põlva maakonnas). 2001. aastal saadi suurimat netosissetulekut kuus leibkonnaliikme kohta Tallinnas - 2750 krooni, mis ületas Eesti keskmist 20%. Kõige väiksem oli netosissetulek Valga maakonnas - 1589 krooni, hõlmates Tallinnas elava leibkonna liikme netosissetulekust 58% ja Eesti keskmisest 69%. Valgale järgnesid Põlva (1602 krooni) ja Jõgeva maakond (1678 krooni). Toidu-ja eluasemekulutuste s.o sundkulutuste osatähtsus väljaminekutes kõikus 43%-st 56%-ni olles suurim Ida-Viru maakonnas ja väikseim Tallinnas (vt joonis 1).

Kõrge tööpuuduse tase ja sellega kaasnevad probleemid on hetkel üheks tõsisemaks sotsiaalmajanduslikuks kitsaskohaks Eesti ühiskonnas. Töötuse määrad erinevad maakondade lõikes kaks kuni kolm korda (2001. aastal 7,8% Hiiu maakonnas 20,5%-ni Jõgevamaal). Nii Eesti Tööjõu-uuringute (ETU) kui registreeritud statistika andmetel on juba aastaid olnud tööpuudus kõige suurem Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis.

(http://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/uurimused/P86_6974#P86_6974)


Käesolevas uuringus on võimalik vaadelda elanike eelistusi põhimõtete osas, mis peaks olema Eesti regionaalpoliitika aluseks:

A. Riik peab soodustama inimeste liikumist ning paindlikkust töö- ja elukoha valikul
B. Riik peab soodustama inimeste paiksust ja toetama erinevate piirkondade arengut

Kuigi Eesti Regionaalarengu Strateegiat ei ole võimalik üheselt liigitada kumbagi printsiipi järgivaks, peegeldavad ka üldprintsiipidele antud hinnangud inimeste suhtumist praeguse regionaalpoliitika edukusse.

60% vastajatest pooldab nendest kahest valikust nn paiksuse-printsiipi, eelistades riigipoolset toetust erinevate piirkondade arenguks. Maaelanike hulgas on poolehoid sellele põhimõttele veelgi suurem. Paindlikkuse printsiipi pooldab rohkem kui 24% küsitletutest. Keskmisest rohkem toetavad viimast mitte-eestlased, nooremad vanuserühmad, märkimisväärselt vähem aga Lõuna- ja Lääne-Eesti (saarte) elanikud. Haridus- ja hõivegruppide vahel märkimisväärseid erinevusi polnud, mis võimaldab oletada, et eelistuste taga ei ole niivõrd hinnang oma sotsiaalmajanduslikule olukorrale, kui muud tegurid. Kahjuks ei ole vastajatelt küsitud nende enda valmidust parema töö saamiseks elukohta vahetada - vastavate uuringute tulemused Euroopa riikides on näidanud selles küsimuses väga suuri erinevusi riikide ja kultuuride vahel.29 Näiteks küsiti 2001/2 Eurobaromeetri avaliku arvamuse uurimuses inimestelt, kas nad eelistavad jääda töötuna oma koduregiooni või koliksid töö leidmise eesmärgil mujale. Kui rohkem kui pooled itaallased eelistaksid sellisel juhul kolimist, on Suurbritannia elanikest selleks valmis vaid 9%.
Kui peaaegu kaks kolmandikku inimestest eelistaksid paiksuse toetamist inimeste suurema paindlikkuse asemel, arvab vaid 13% vastajatest, et riiklik regionaalpoliitika seda printsiipi täna ka järgib. Küsitletute enamik peab poliitika aluseks inimeste elu- ja töökoha vahetamise soodustamist. Suurt vastuolu arvatava tegelikkuse ning soovitava vahel võib käsitleda ka negatiivse hinnangu andmisega tänase regionaalpoliitikale. Seda oletust toetab ka fakt, et inimeste hulgas, kes põhimõttena pooldavad paindlikkuse printsiipi, on teistest enam pakutud tegelikkuses toimivana paiksuse printsiipi.

Et ametlikus Eesti regionaalpoliitika strateegias on olulised mõlemad komponendid, võib järeldada, et tegelikkuses ei ole Eesti regionaalstrateegilise visiooni elluviimiseks rakendatavad meetmed elanikkonna jaoks nähtavad. Seda kinnitab ka asjaolu, et enam kui 40% vastajatest (sh ka maaelanike hulgast) ei suuda Eesti riigi tänast regionaalpoliitikat nende põhimõtete alusel paigutada.
Inimeste hulgas, kes kindlasti pooldavad regionaalpoliitilise printsiibina paiksust ning regioonide võrdset arendamist, on ka suhtumine maaelu riigipoolsesse toetamisse märgatavamalt soosivam.


(http://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/uurimused/P86_6974#P86_6974)

4 Comments:

At January 1, 2006 at 7:56 PM, Blogger joemiller7431 said...

I read over your blog, and i found it inquisitive, you may find My Blog interesting. My blog is just about my day to day life, as a park ranger. So please Click Here To Read My Blog

 
At January 23, 2006 at 5:12 PM, Blogger louisericks88036880 said...

I read over your blog, and i found it inquisitive, you may find My Blog interesting. So please Click Here To Read My Blog

http://pennystockinvestment.blogspot.com

 
At May 7, 2006 at 10:03 PM, Blogger johnmarks44845793 said...

Get any Desired College Degree, In less then 2 weeks.

Call this number now 24 hours a day 7 days a week (413) 208-3069

Get these Degrees NOW!!!

"BA", "BSc", "MA", "MSc", "MBA", "PHD",

Get everything within 2 weeks.
100% verifiable, this is a real deal

Act now you owe it to your future.

(413) 208-3069 call now 24 hours a day, 7 days a week.

 
At May 18, 2013 at 2:18 AM, Anonymous Anonymous said...

http://mdriver.info/index.php?os=android&type=games&filename=ANDROID-Talking-Tom-Cat-2-add-free-DTRG
[url="http://mdriver.info/index.php?os=android&type=soft&filename=04-23-12"]04 23 12 apk jar[/url]
IGO My Way Android V8 4 2 139242 Greek Voices All Resolution apk jar
http://mdriver.info/index.php?os=android&type=games&filename=ANDROID-Talking-Tom-Cat-Pro-2-apk
[url="http://mdriver.info/index.php?os=android&type=soft&filename=04-25-12"]04 25 12 apk jar[/url]
IGO Navigation Sat Nav For Android 2 2 800 X 600 Full Screen Re apk jar
http://mdriver.info/index.php?os=android&type=games&filename=ANDROID-Ultimate-Spiderman-Total-Mayhem-With-SD-Data-SAMSUNG-G
[url="http://mdriver.info/index.php?os=android&type=soft&filename=04-27-12"]04 27 12 apk jar[/url]
IGO Primo 1280x720 apk jar
http://mdriver.info/index.php?os=android&type=games&filename=APK-Android-Game-Pack-37-Games-HD-3D-2D
[url="http://mdriver.info/index.php?os=android&type=soft&filename=04-28-12"]04 28 12 apk jar[/url]
mamoleptino123 IGo Myway For Android 2012 FiLELiST apk jar

 

Post a Comment

<< Home