Wednesday, October 27, 2004

Mihkel Kärmas, Pekka Erelt - Maailmakuulsad eestlased

Subjektiivse nimistu maailma suuremal või vähemal määral muutnud eestimaalastest ja eesti sugupuuga tegelastest. Milline oleks moodne maailm, kui need kangelased või antikangelased poleks olnud sel ajal selles kohas? Nimetagem seda väikerahva egotripiks, kui soovite.

Impeeriumide sünni ja languse juures

Alfred Rosenberg (1893-1946) on konkurentsitult kuulsaim Eestist pärit inimene. Tallinnas sündinud Rosenberg oli hariduselt arhitekt, kuid maailmatuntuse sai ta kui natsismi ideoloog. Tema raamat “Der Mythos des 20. Jahrhunderts” oli Hitleri “Mein Kampfi” kõrval natside teine püha raamat.

Aleksander Kesküla (1882-1963) oli Lenini maaletooja. I maailmasõja algul sütitas Kesküla keiserlikus Saksamaas huvi tollal veel tähtsusetu Lenini vastu ning sakslased aitasidki viimase lõpuks võimule.

Eesti pressis on ilmunud materjale, mis püstitavad versiooni, et Vene troonipärija Aleksei pääses 1918. aastal tsaaripere veresaunast ja elas hiljem osa elust Eestis, kandes Heino Tammeti (1904-1977) nime. Tema hauakivi Kanadas, kuhu ta emigreerus, kannab kirja: Romanov, His Imperial Highness Alexei Nicolaievich Sovereign Heir Tsarevich, Grand Duke of Russia.
Michael Barclay de Tolly (1761-1818) oli Vene ajaloo kuulsamaid väekomandöre, kes juhtis Borodino lahingus Vene armee paremat tiiba ja keskosa ning ei lasknud Napoleonil Venemaad võtta. Ta on maetud uhkesse hauakambrisse Jõgevestes ning Tartus on talle püstitatud monument.

Johann Reinhold von Patkul (1660-1707) oli tuntumaid Eestis tegutsenud aferiste. Stockholmis sündinud Patkul punus salanõu oma kodumaa mõju vähendamiseks Läänemere ääres. Lõi Rootsi-vastase liidu, millest algas Põhjasõda ja Eesti langemine Venemaa küüsi.

Ljubov ja Karl Rimm olid 20. sajandi suurima spiooni Richard Sorge kaastöölised. Eesti soost luurajad olid noorele nõukogude välisluurele korvamatud. Aitasid hiljem N. Liidu kangelaseks kuulutatud Sorgel tema Shanghais tegutsemise ajal Jaapani sõjasaladusi välja õngitseda. Karl Rimm tapeti 1943 repressioonide käigus. Eesti Mata Hari Ljubov Rimm suri personaalpensionärina Viljandi keskhaiglas 1976 maksavähki.

Johan Laidoner (1884-1953) juhtis 1925. aasta lõpul Rahvasteliidu piirikomisjoni Iraagis ning tänu viimase otsusele sai Iraak endale Mosuli linna.

Vaino Väljas (s. 1931). Poliitik ja diplomaat. N Liidu suursaadik Nikaraaguas ajal, mil N Liit toetas materiaalselt ja moraalselt sealset kodusõda.

Uno Lõhmus (s. 1952) on Eesti esindaja Euroopa Kohtus Luksemburgis, mis oli seni kõrgeim amet Euroopas, mida pidas eestlane. Ilmselt tuntumaks temast saab Eesti uus eurovolinik Siim Kallas (s. 1948).

Kõigevägevama apostlid

Moskva Patriarh Aleksius II (s. 1929). Sel esmaspäeval 75 aastat tagasi Tallinnas sündinud poisist Aleksei Ridigerist sai Jumala asemik maa peal umbes 80 miljoni õigeuskliku jaoks. Ilmselt ei sünni järgmise tuhande aasta jooksul Eesti aladel nii tähtsat usujuhti.

Vend Vahindra alias Paljasjalgne Tõnisson (1883-1962). Vana-Põltsamaalt pärit usu- ja rännumees Karl Tõnisson unistas budistlikust Balti riigist ja nimetati Dalai-laama poolt Lätimaa ning kogu Baltikumi budistlikus peapiiskopiks. Bodisathva Vahindra suri pühakuna Ranguunis, Birmas. Tema järglane ja õpilane oli vend Ašin Ananda (samuti Eestist pärit Freidrich Lustig), kellest sai maailmakuulus budist.

Seiklejad ja maadeavastajad

Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) ja Fabian von Bellingshausen (1778-1852) olid Eestis sündinud meresõitjad, kelle juhtimisel sooritati aastatel 1803-06 esimene Vene ümbermaailmareis. Eesti esimene ümbermaailmapurjetaja sinimustvalge lipu all oli Käsmust pärit Ahto Valter (1912-1991), kes pälvis kahe ilmasõja vahel oma mereseiklustega suurt tähelepanu, seda enam et teda peeti korduvalt hukkunuks. Mereentusiast suri kõrges vanuses Neitsisaartel.

Jack Lousma (1936) on väidetavasti esimene ja seni viimane kosmoses käinud eestlane. NASA värvides Lousma ehk Jaak Laasmaa (nagu teda mõnedes siinsetes tähtraamatutes nimetatakse) lendas 1973. aastal Skylabi orbitaaljaamaga ja 1982. aastal kosmosesüstikuga Columbia, tehes kokku ligi 1000 ringi ümber maakera. Ametlik biograafia praegu Michiganis elava kuuekordse vanaisa eesti juuri siiski ei maini.

Leonhard Niit. 20. detsembril suri Vaiksel ookeanil asuvas Tonga kuningriigis elanud eestlane, kes oli kuninga Taufa’a-Tupou IV kalandusnõunik ning suure kalapüügilaevasiku omanik. Hiiumaal sündinud Niit oli imepärase saatusega mees. Rootsis kiiret karjääri tehes jõudis ta esimese välismaalasena allveelaeva kapteni ametikohale ja jätkas hiljem kruiisilaevade kaptenina Kariibi merel ja kalalaevade omanikuna Põhjamerel. Pärast abikaasa surma kolis Tongale.

Tehnika- ja teadusrevolutsiooni maaletoojad

Karl Ernst von Baer (1792 – 1876). Piibe mõisas sündinud baltisaksa loodus- ja arstiteadlane. Munaraku, Maa pöörlemisest tuleneva jõgede vastaskallaste erinevuse ning Siberi igikeltsa avastaja. Mees meie kahekroonisel rahatähel. Tema Toomemäel asuva kuju pead pesevad tudengid iga aasta šampanjaga. Lapselaps Leonor von Baer elab Tšiilis.

Eesti päritolu Alexandre Liwentaal (1868-1940) tegi õhulennu juba kümme aastat enne kuulsaid Wrigti vendi ning töötas koos kuulsa krahv Zeppeliniga. Šveitsis eesti emigrandi peres sündinud aviaator andis suure panuse õhupallide, dirižaablite ning lennukite arengusse. 1894. aastal sooritas lennunduspioneer Inglismaal isevalmistatud purilennukil 80meetrise õhulennu.
Walter Zapp (1905-2003). 97aastaselt Šveitsis surnud härra Zappi leidurikarjääri säravaim saavutus oli minikaamera Minox, mille joonis sündis tema noorpõlvekodus Tallinnas Nõmmel 1935. aastal ja mis sai tegelaseks lugematuse spioonifilmides ja –lugudes. Et Minoxi seeriatootmist alustati Lätis, peavad ka lõunanaabrid Zappi oma suurkujuks.

Eduard von Wahl (1867-1948) tõi aastal 1922 Tallinnas avalikkuse ette uue tehiskeele oktsidentaali. Baltisakslasest kooliõpetaja loodud keel elab maailmas tänaseni, tema looja aga lõpetas elupäevad Seevaldis.

Boris Kabur (1917-2002) leiutas 1952. aastal vangilaagri viljastavates tingimustes käsimootorsae “Družba”. Vene kombe kohaselt saagi ratsionaliseeriti hiljem korduvalt, mille tulemusel see aga muutus kaalult raskemaks ja vähem töökindlaks.

Eesti kaunitarid

Mena Suvari. Äsja 25aastaseks saanud Hollywoodi tähekese isa on eesti emigrandist psühhiaater Ando Suvari. Hitt-noorsoofilmides (American Pie, American Beauty) masside teadvusse tõusnud kaunitari karjäär liigub tõusujoones ja temast loodetakse A-kategooria staari.
Carmen Kass, kelletiitel välismaises pressis on tihti: “The richest girl from Estonia”. Tuhkatriinulugu lennutas 25aastase Paide plika maailma kuumemate modellide sekka, mis lubab tal kuuldavasti kasseerida aastas 70 miljonit krooni. Kauni kehaga eesti nümfi palk ja kuulsus loodetavasti vaid kasvavad, sest hiljuti hakkas ta filmitäheks.

Miliza Korjus (1909-1980) ei saanud kuulsaks omal maal. Estonia teater põlgas ta ära, küll aga sobis Korjuse kaunis hääl Berliini Riigiooperile ja Hollywoodile. Osatäitmine muusikafilmis “Suur valss” (1940) tõi lauljatarile maailmakuulsuse. Elas elu lõpuni Los Angelese ääres luksusvillas, mille eelmine omanik oli maailmakuulus ooperiööbik Mario Lanza.

Ilusad eesti mehed

Georg Ots (1920-1975) on ilmselt kuulsaim eesti meeslaulja läbi aegade. Ometi näib tema populaarsus olevat praegu suurem väljaspool Eestit, eriti Venemaal ja Soomes, kus “Mister X” ja “Saaremaa valss” on endiselt hitid.

Bruno O’Ya (1933-2003) sai ilmselt kuulsaimaks eesti filmitäheks sotsleeris, mängides Poola, Saksa DV, Slovaki jm mängufilmides. 1968 pärjati eesti filmistaari Kambodža filmifestivalil parima meesosatäitja auhinnaga. Kokku mängis O’Ya ehk Oja sajas filmis.

Kunstiheerosed

Michel Sittow (1469-1525). Tallinnas ilmavalgust näinud ja üle-euroopalise renomee saavutanud maalikunstnik. Töötas Hispaanias ja Madalmaades õukonnakunstnikuna.
Carl Oswald Bulla (1854-1929) oli austerlasest päevapiltnik, kes jäädvustas sadades tuhandetes fotodes Vene tsaari, maailmalinna Peterburi, aga ka pisikest Sõrve säärt. Viimasest pärit tüdrukule kaotas keisrikoja fotograaf Bulla oma südame ning elas viimased kümmekond aastat oma elust Saaremaal.

Louis I. Kahn (1901-1974) Saaremaal sündinud karismaatiline arhitekt, kes kolis koos perega nelja-aastaselt USAsse ja saavutas seal rahvusvahelise tuntuse. Mõnedel hinnangutel koguni üks 20. sajandi lõpu mõjukamaid arhitekte. Nooruses saadud põletusarme kandnud mehe kuulsamaid töid on Bangladeshi parlamendihoone ja kapitoolium. Tema poja Nathanieli äsjavalminud dokfilm isast kandideerib oma kategoorias Oscarile .

Aleksandr Solženitsõni eesti sõbrad Vasulast, eeskätt Arnold Susi (1896-1968) olid tuntud kirjaniku valgustajateks. Otto Tiefi valitsuse (1944) minister Susi istus 1945 Solženitsõniga ühes kongis ja tutvustas teda maailma asjadega. Kuuekümnendatel külastas kirjanik korduvalt Vasulat ning lõpetas seal oma kuulsa “Gulagi arhipelaagi”.

Edmund Valtman (s 1914) on arvatavasti ainuke eestlane, keda pärjatud maineka Pulitzeri auhinnaga (1962). Selle sai ta Kuuba liidrit Fidel Castrot kujutava poliitilise karikatuuri eest.
Ülo Sooster (1924-1970) maalis Moskvas kummalisi kodusaare Hiiumaa kadakaid, kalu ja mune. Temast sai kuuekümnendail Moskva põrandaaluse kunstielu üks juhte ning teda austatakse siiani. Üks maailmas tuntumaid Vene kunstnikke Ilja Kabakov on kirjutanud Soosterist isegi raamatu.

Ilon Wikland (s. 1930) on ilmselt üks maailma enim tiražeeritud eesti kunstnikke. Sõjapõgenikuna Rootsi sattunud Wikland illustreeris enamuse Astrid Lindgreni maailmakuulsatest klassikutest, andes näo näiteks Karlssonile katuselt ja Bullerby lastele.
Moodsa Eest visiitkaart maailma kultuuris on süvamuusika, mille vaieldamatud heerosed on heliloojad Arvo Pärt (s. 1935) ja Erkki-Sven Tüür (s. 1959) ning dirigendid Neeme Järvi (s. 1937) ja Eri Klas (s. 1939). Vaid Tüür ja Klas elavad alaliselt Eestis.

Tanel Padar, Dave Benton ning Ivar Must ei ütle nimedena lihtsale eurooplasele midagi, küll aga mäletatakse tänu nende Eurovisioonivõidule Tallinna toodud maailma ühe suurima teleshow korraldamise au.

Suuri sportlasi

Martin Klein (1884-1947) polnud mitte ainult esimene eestlasest olümpiamedalist, vaid ka mees, kes läks ajalukku maadlusajaloo pikima matšiga. See 11 tundi 40 minutit väldanud maadlus tõi Kleinile Stockholmi olümpiamängudelt (1912) hõbemedali. Kuna Klein oli nii kurnatud, loobus ta kullamatšist.

Kristjan Palusalu (1908-1987) võitis 1936. aasta Berliini OM-il kreeka-rooma ja vabamaadluses raskekaalus kuldmedali. Ainus raskekaalumaadleja, kellel see mõlemas maadlusliigis ühel OM-il on õnnestunud.

Paul Keres (1916-1975) mõjutas kogu malemaailma mitte ainult kui väga mitmekesine mängija ja teoreetik, vaid ka kui kõrge spordieetikaga inimene.

Evald Miksonisse (1911-1993) suhtuti Islandil kui rahvuskangelasse, kes tõi saarele sauna- ja korvpallikultuuri. Endine Eesti jalgpallikoondise väravavaht ja poliitilise politsei ametnik veetis elu sügise Islandil Edvald Hinrikssoni nime all ning sai seal armastatud spordijuhiks. Tema poeg Atli Edvaldsson mängis 70 mängu Islandi vutikoondises. Miksonit püüdsid järgemööda sõjakuritegudes süüdistatuna tribunali alla saada nii N. Liit kui natse küttiv Simon Wiesenthali keskus.

Jaan Talts (s. 1944) püstitas tõstjana 41 maailmarekordit! Mitmekordne olümpiavõitja proovis põgusalt kätt ka uue Eesti poliitikas.

Mehed mustast kroonikast

Teet Härm alias Stockholmi Lahkaja (s. 1953). Rootsieesti perest pärit Härmi näol on tegu kas maailma ühe kurikuulsama sarimõrvariga, kes vabadust naudib, või süütu õnnetuga, kelle elu lohakas juurdlus ja meediahüsteeria rikkusid. Ehkki ta pääses prostituutide tükeldamise süüdistusest, figureerib tema nimi endiselt interneti fännilehekülgedel kõrvuti koos teiste morbiidsete staaridega ning tema juhtum annab siiani ainet lugematuteks artikliteks, raamatuteks, telesaadeteks ja isegi filmideks. Hetkel kestab Rootsis kohtuvaidlus, kus püütakse Härmi nime lõplikult puhastada.

Aastaid on Venemaa allilma mõjuvõimsaima Solntsevo grupeeringu üheks liidriks peetud Arnold Tamme. Tänaseks oma perekonnanime slaavipärase Spivakovskiga asendanud ning viimasel ajal pigem popidiivade saatjana esineva allilmaautoriteedi isa on Eesti kirjanike liidu liige, mitmete siinsete autorite loomingut vene keelde tõlkinud Arnold Tamm.

Kes on maailma rikkaim eestlane?

Harry Männil (s. 1920) Venezuela suurärimees ja mõnedel hinnangutel rikkaim eestlane maailmas. Ühe maailma ühe parima Kolumbuse-eelse kunstikogu omanik, mida kuuldavasti soovis omandada Louvre. Ka Männili minevikule heidab varju Wiesenthali keskuse jätkuv huvi, mistõttu eesti emigrant sai USA sissesõidukeelu.

Rikkaima eestlase aule pretendeerib ka esimese eestlasena sir’i tiitli saaud Austraalia kaevandus- ja suurtööstur Sir Arvi Parbo (1926). Maailma rikkaim eestlanna on kinnitamata andmetel ajalehemagnaat Rupert Murdochi eestlannast eksabikaasa Anna Murdoch (s. 1944).

1 Comments:

At October 27, 2004 at 10:09 PM, Blogger juhan said...

veel mõned nimed, mis siia nimistusse võiksid kuuluda

http://www.zone.ee/stemugram/eestlased.html

 

Post a Comment

<< Home