Friday, October 22, 2004

Eesti aastal 2010?

Milline näeb välja Eesti aastal 2010? Kes on eestlane aastal 2010? Kunstnik või ärimees? Seda kõike näeme juba vähem kui kuue aasta pärast. Senikaua ei jää muud üle, kui vaid oletada.

Oleme aastas 2010. Eesti on kuus aastat Euroopa Liitu ja NATOsse kuulunud. Majanduskasv on püsinud stabiilselt 5 protsendi ümbruses. Keskmine palk läheneb 15 000 kroonile (ehk nüüd siis juba 1000 eurole). Inimarengu indeksis oleme tõusnud esimese kümnendisse (10-20). Soodne majanduskeskkond on säilinud. Maksude ühtlustumist pole toimunud. Eraisiku tulumaksu järkjärguline alandamine on viinud üldise maksukoorma Euroopa üheks madalaimaks. Majanduskeskkonna indeksis oleme kindlalt edukaimate riikide hulgas.

Sündmused, mille tulemusena eespool nimetatud areng saavutatakse on esitatud järgnevate teesidena.

Esiteks – uued tehnoloogiad
Teaduspõhine majandus näitab reaalseid tulemusi. Vaatamata esimese, biotehnoloogia, geenitehnoloogia projekti, Eesti Geenifondi, ebaõnnestumisele, on hilisemad ettevõtmised ennast äratasunud. Suurimaks saavutuseks antud vallas on bio- ja nanotehnoloogial põhinevate ravimite edukas väljatöötamine (nn nanorobotid). Algselt vaid eestimaisel kapitalil põhinenud ja suures osas üliõpilastest koosnenud firmadest on saanud välismaiste investorite poolt rahastatavad ettevõtmised. Siiski tuleb mainida, et tarbijateni pole ravimid veel jõudnud (testimine ja arendamine võtab rohkem aega).

Teiseks – telekommunikatsioon (Skype)
Väga huvitavad sündmused on toimunud telekommunikatsiooni valdkonnas. Eestlaste koososalusel valminud netitelefon Skype on muutumas ülemaailmseks standardiks. Kõneminuti tasud on minimaalsed ja kohati puuduvad üleüldse. Kuna Skype idee ja teostuse taga olid suures-osas eestlased, võib arvata, et siinsed telekommi firmad on ühed esimesed, kes tasuta kõneminutit müüma hakkavad.

Kolmandaks - Venemaa
Siinsed töösturid avastavad uuesti Venemaa turu. Kuid nüüd on oluline erinevus varasemate kogemustega. Kui üheksakümnendatel käis tootmine siin ning seejärel eksporditi toodang Venemaale, siis täna, aastal 2010, on olukord vastupidine. Ligi pool tootmisest on viidud Venemaale. Sealne odav tööjõud ja tooraine on piisavaks motiveeringuks tootmise ümberkorraldamisel. Ja muidugi ei tasu unustada ka idanaabrite kordades suuremat turgu, mille ulatus on praktiliselt piiramatu.

Neljandaks - võõrtööjõud
Üheks aspektiks, mida tuleb kindlasti arvestada on võõrtööjõu kaasamine. Majanduse edasise arengu seisukohast on see vältimatu. Teatud valdkondades on juba praegu tööjõust puudus (näiteks ehitus). Immigratsioon tuleb „targalt“ rakendada eesmärkide täitmiseks. Haritud tööjõule ukse avamine mõjub positiivselt kogu ühiskonnale.

Viiendaks – Eesti ettevõtted, mis müüvad aastal 2010
Selle punkti all mainitud ettevõtted võivad olla nimetatud juba eelpool toodud punktides, kuid siiski leian olulise, need veelkord ära tuua.
Aastal 2010 kujunevad edukaks eelkõige järgmistes valdkondades tegutsejad: transiidi firmad, ida turule (Venemaa ja Aasia) orienteeritud firmad, ehitusfirmad (eriti Läti, Leedu, Vene turul tegutsejad), finantssektor (pangad), telekommunikatsioon (Skype, VoiP), haridusasutused (orienteeritud Aasia turule). Pikemalt, miks just need valdkonnad tulevikus edukad on, siinkohal ei peatuks. Lepime sellega, kui lihtsalt ennustusega, teadmisega.

Ükski ennustus ei oleks täiuslik ilma ohtude ülevaateta.
Eesti arengule negatiivset mõju avaldada võivaid sündmusi on mitmeid.


Esiteks – tarbimine
Kui inimestel hakkab natukene paremini minema, siis tavaliselt kaasneb sellega üleliigne optimism. Hinnatakse oma võimalusi üle. Esimese asjana soetatakse endale näiteks EGO või mõni kuu krediitkaart, minnakse poodi ja ostetakse uus teler. Olgugi, et vana veel tegelikult töötas. Seejärel tuleb loomulikult osta „uus“ kasutatud auto ja kui juba nii kaugel, siis jõuab varem või hiljem järg ka maja juurde. Sellisena võib vaadelda üht keskmist Eesti perekonda, ehk pisikeste liialdustega. Tegelikkuses pole probleeme seni, kuni intressid püsivad madalatena ja üldine majanduskeskkond on soodne (see tähendab, kõik, kes soovivad võiad leida sobiva töökoha). Kui aga nüüd intressid tõusevad (ja seda nad kindlasti ka teevad), tekib paljudel perekondadel raskusi laenu tagasimaksmisega. Juba praegu on juhtumeid, kus pank tuleb laenu sisse nõudma, tõstes sellega raskustesse sattunud perekonna lageda taeva alla.

Teiseks – tugev poliitiline suunamuutus
Tõsiseks ohuks Eesti arengule võib saada järsk poliitiline suunamuutus. Taasiseseisvumisaja jooksul on valdavalt valitsevaks poliitiliseks suunaks olnud parempoolsus või siis tsentristlik-parempoolsus. Eesti on läbi teinud väga kiire arengu demokraatia ja nüüdisaegse ühiskonna suunas. Mõningad inimgrupid pole taoliste kiirete muutustega suutnud kaasa minna (ligi veerand Eesti rahvastikust elab statistiliselt vaesuses).
Oletame nüüd, et Euroopa suurlinnu tabavad terroristid rünnakud. Tagajärjed oleksid kohutavad, tuues kaasa määramatult ebastabiilsust. Sellises tingimuses võib kujuneda Eestis olukord, kus majanduskeskkond (või ka sotsiaalne keskkond) halveneb niivõrd, et rahvas muutub rahulolematuks. Toimuvad erakorralised valimised ja võimule saab tugevalt vasakpoolne valitsus. Oht on siin selles, et tõenäoliselt muudaks vasakpoolne valitsus oluliselt seni valitsenud poliitikat, mis võib nullida saavutatud edu.
Tugevalt vasakpoolse valitsuse esilekerkimine tuleb kõne alla ka siis, kui Euroopa Liit peaks liiga tsentraliseerituks muutuma ja selle mõjul rakendataks Eestile vastumeeseid otsuseid.


Kolmandaks – Venemaa
Venemaad tuleb pidada partneriks. Nagu eelpool ütlesin, kujuneb Venemaast Eesti majandusele oluline kasvumootor. Seda kõike aga eeldusel, et sealne poliitiline (ja ka majanduslik) süsteem püsib stabiilne ning muutub veelgi stabiilsemaks. Iseenesest annavad selleks lootust suurriikide ettevõtete kasvavad investeeringud Venemaale ja ka Venemaa püüd saada erinevate organisatsioonide (näiteks WTO) liikmeks. Kuid suhtudes antud küsimusse ajaloolise mäluga, võib siin teatud probleemi näha.

Kindlasti toimuvad mõned mainitud sündmused palju varem, kui ennustatud. Mõned palju hiljem – ja on võimalik, et osa siin ennustatust ei saa kunagi teoks. Ja kindel on see, et päris nii, nagu ennustatakse, tegelikult ei lähe ja tulevik on palju huvitavam, kui keegi arvata oskab.

0 Comments:

Post a Comment

<< Home